Bakterid
Mis on vee bakteriaalne reostus?
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni.
Põhjavee bakteriaalse reostuse korral satuvad põhjavette eluvõimelised bakterid, sealhulgas haigusttekitavad. Bakterite eluiga on erinev ja sõltub nende liigist, vee temperatuurist ja muudest tingimustest. Enamuse bakterite eluiga on 30 ööpäevast kuni 2 aastani.
Probleemid
Bakterid on tavalisel vaatlusel märkamatud ning on avastatavad ainult vee bakterioloogilise analüüsi kaudu. Kui vesi on mikrobioloogiliselt reostunud (infot saab alles peale laboris tehtud veeanalüüside tegemist), siis tuleb joomiseks ja kõikideks köögis toidu ja nõudega tehtavateks toiminguteks kasutatavat vett keeta. Enamik bakterid ei tee elusolenditele kahju, kuid osad bakterid on inimestele kahjulikud. Nad põhjustavad toiduainete riknemist, inimeste ja loomade nakkushaigusi ja taimehaigusi. Bakteriaalsed haigused on näiteks läkaköha, pidalitõbi, düsenteeria ja tuberkuloos.
Norm
Joogiveele lubatud bikrobioloogilised näitajad (kvaliteediklass I):
pinnasevesi
- Coli-laadsed bakterid – 20 PMÜ/100 ml
- Clostridium perfringens (koos eostega) – 10 PMÜ/100 ml
- Enterokokid – 20 PMÜ/100 ml
- Escherichia coli – 50 PMÜ/100 ml
- Salmonella – 1 PMÜ/100 ml
põhjavesi
- Kolooniate arv 22 °C – 100 PMÜ/1 ml
- Coli-laadsed bakterid – 0 PMÜ/100 ml
- Enterokokid – 0 PMÜ/100 ml
- Escherichia coli – 0 PMÜ/100 ml